Viimase Öö Unistus viib spordisõbrad uude aastasse

Ultrajooksu klubi Estonian Ultrarunners Team eestvedamisel algab 31. detsembril kell 12 Harjumaal Keila vallas Meremõisa telkimisalal jooksu- ja käimisüritus Viimase Öö Unistus. Ettevõtmine on mõeldud neile, kes tahavad aasta viimasel päeval minimaalselt 10 kilomeetrit läbida, vana-aasta õhtut ebatraditsioonilisel moel tähistada ning uude aastasse joosta/käia. Tänase seisuga on end üritusele kirja pannud 29 spordisõpra, nende seas loomulikult Peeter ja Heleen Vennikas ning kõige rohkem maratone jooksnud eestlane Rein Pärn.

,

Keskööni avatud rajal kulgev võistlus toimub non-stopi põhimõttel umbes 1 km pikkusel ringil. Iga osaleja võib startida omale sobival kellaajal ja joosta/käia nii pika maa, kui soovib ning sellise tempoga nagu meeldib. Ka puhkepauside aja ja arvu valib iga osaleja ise. Võistluspaigast võib vahepeal lahkuda ning sobival ajal naasta. Pimedal ajal on rada tähistatud õueküünaldega.

,

Üritusel peetakse nii individuaalset kui võistkondlikku arvestust. Võistkonna liikmed peavad võistlust alustama koos, samal kellaajal. Ülejäänud ajal ei pea nad rajal viibima koos. Võistkonnaarvestuses liidetakse kahe liikme parim tulemus. Võidab see võistkond, kes läbib kogusummas pikema distantsi.

,

Esimest korda toimus Viimase Öö Unistus eelmisel aastal. Kokkuvõtvat videot mullusest üritusest saab vaadata siit.

,

JOOKSUPORTAAL

Foto eelmise aasta Viimase Öö Unistuse stardist. Estonian Ultrarunners Team

Ilja Nikolajev: treenida tuleb mõistusega ja organismi tunnetades

Torino maratonil Eesti hooaja tippmargi 2:22.21 jooksnud Ilja Nikolajev rääkis usutluses Jooksuportaalile, et treenida tuleb mõistusega, tunnetades enda organismi. Noored, kes alustavad edukate tippjooksjate eeskujul suuremahulisi treeninguid, ei pane koormusele vastu ja kipuvad loobuma, kui näevad, et tulemust ei tule.

Vaid mõned aastad treeninud andekad jooksjad harjutavad suurte mahtudega. Kas see on õige?

Ma arvan, et nad pingutavad üle.

Miks noored kipuvad üle treenima?

Meil on olemas head eeskujud nagu näiteks Pavel Loskutov. Vahepeal oli Eesti pikamaajooksus suur auk. Praegu on meil palju võrdseid jooksjaid nagu Viljar Vallimäe, Kaupo Sasmin, Taivo Püi jne. Noored mõtlevad, et kui suudavad ka nii joosta, siis miks mitte mina ja tahavad kohe head tulemust saada. Nad ei teadvusta endale, et see vajab mitte üheaastast, vaid aastatepikkust visa treeningut. Kui nad suurte koormustega harjutades näevad, et midagi ei tule välja, käivad nad psühholoogiliselt alla ning ei taha enam treenida. Treener peab selgitama, et kohe ei saavuta mitte midagi ja kõik tuleb omal ajal. Sellest tuleb aru saada. Elu ei ole nii lihtne. Kui põhi on olemas, toimub ka areng.

Seega treenida tuleb mõistusega.

Igaühel peab pea otsas olema. Treener võib küll suunata, aga igaüks peab oma organismi ise kuulama ja tunnetama. Kui sa iseennast ei tunne, ei tule mitte midagi välja. Treener ju ei jookse, jooksed sina ise. Kui treener ütleb, et sa oled võimeline jooksma 10 kilomeetrit 30 minutiga, aga jooksed 34 minutiga, on sul peas midagi valesti.

Ehk teisisõnu, trenni peab tegema tunde järgi?

Kui plaanis on raske trenn, siis on pärast seda väsimus arusaadav. Kui aga näiteks jooksen tavalist krossi ja tunnen, et täna on raske, siis võtan tempo nii aeglaseks kui vaja. Mina näiteks vajan pärast rasket trenni 2-3 päeva taastumiseks. Ei saa nii mõelda, et kui ma täna punnin trenni ikkagi ära, toimub areng. Vatsupidi, siis algab taandareng. Paar intensiivset trenni, mis nädalasse plaanitud, tuleb ära teha. Lisaks üks pikk ots. Üks kord nädalas on vaja ka sauna, see aitab lihastel taastuda.

Kuidas ja millal sa ise jooksmiseni jõudsid?

Alustasin trennis Kohtla-Järvel 13-aastaselt. Esimene treener oli üks sealseid tuntumaid treenereid Leonid Brjuhhov. Nüüd tagant järgi vaadates saan aru, et ta teadis, kuidas peavad harjutama sprinterid kuni 400 meetri distantsidel. Pikamaajooksuks tal kogemus puudus. 18-aastaselt vaevasid mind vigastused ja ma lõpetasin treenimise. Tekkis pikk paus kuni 26. eluaastani.

Vahepeal sa üldse ei harjutanud?

Absoluutselt mitte. Üritasin oma äriga alustada ja kolisin Kohtla-Järvelt Tallinna elama. Algul oli pealinnas päris raske, sest keegi mind ei aidanud. Olen pärit keskpärasest perest. Ometi õnnestus mul ise muretseda elupaik ja töö.

Miks otsustasid jooksmise juurde tagasi tulla?

Vaatasin Eesti edetabelit ja selgus, et minu konkurendid on praegu samal tasemel, mis seitse aastat tagasi. Arengut neil ei olnud, kuid nad saavutasid Eestis auhinnalisi kohti. Mõtlesin, et miks ma ei peaks suutma midagi ära teha ja otsustasin katsetada. Võibolla õnnestub minu konkurents Eesti pikamaajooksu arengule kaasa aidata. Paraku ei tulnud mul midagi välja. Otsisin üles oma endise kehalise kasvatuse õpetaja Oleg Davõdenko, kelle abiga jooksja karjääri naasta.

Paistab, et annet sul ikka on?

Natuke on. Davõdenko uskus, et minust saab asja. Pekingi olümpiani jäi toona poolteist aastat ja OMi B-normiks oli 2:18, mis ei ole väga saavutamatu tulemus. Pekingi olümpiaks ma veel valmis ei olnud, sest maraton eeldab korraliku põhja ladumist. Davõdenko andis mulle suurepärase emotsionaalse laengu edasipürgimiseks.

Kui palju annab jooksjale treeneri moraalne tugi?

Väga palju, sul tekib suur tahtmine harjutada, kuigi on raske. Pärast kolm kuud treenimist lõi mul väike vigastus välja. Liiga palju käisin jõusaalis.

Kas jooksja peab üldse jõudu tegema?

On vaja. Näiteks tuleb teha spetsiaalsed staatilisi harjutusi, sest ilma nendeta ei saa korralikult joosta. Jõusaalis palju pingutada ei maksa, sest võivad tekkida traumad.

Kaua Oleg Davõdenko juhendamisel treenisid?

Kaks ja pool aastat. Sain juba enam-vähem vormi, aga võistlustel ei tulnud veel midagi välja. Davõdenko poolt osutatud psühholoogiline toetus stimuleeris mind edasi. Järgmiste treenerite Aleksander Jaansoni ja Urmas Randmaga mul emotsionaalset klappi polnud. Randma küll kiidab tagant, aga võibolla tema tehtud treeningplaan mulle ei sobinud. Olin justkui liiga nõrk tema jaoks.

Praegu harjutad iseseisvalt?

Alustasin uuesti 26-aastaselt. Praegu olen 30, seega neli aastat. Viimase aasta olen treeninud iseseisvalt, kuid mul on palju nõuandjaid, sealhulgas Pavel Loskutov ja Kislovodskis aitas Nikolai Vedehin. Ma kuulan nende kogemusi ja teen oma järeldused. Mind toetab ka mu pere. Õnneks ei ole ka ühtegi vigastust olnud.

Kuidas sulle Torino maratonil joostud aeg tagant järgi tundub?

Torinos joostud 2:22.21 ei ole maksimum. Enne maratoni küsis Renna Järvalt Tallinnas mu käest, mis ajaga plaanid joosta. Ütlesin, et psühholoogiliselt olen valmis jooksma 2:20. Ta ei uskunud. Tallinna maratoni jätsin vahele, sest ma polnud selleks veel valmis.

Millised eesmärgid oled endale seadnud?

3. jaanuaril sõidan Portugali treeninglaagrisse. Lähen sinna koos grupi jooksjatega, kellega tutvusin Kislovodskis. Nende eesmärk on joosta maratoni 2:15-2:18. Ise proovin järgmisel hooajal alla 2:20 saada. Paari aasta pärast joostakse maratoni Euroopa meistrivõistlustel, tahan seal konkurentsi pakkuda. Selleks ajaks jõuan veel joosta 4-5 maratoni ja saada hulga kogemusi. Järgmine olümpia pärast Londonit olen 35-aastane. Loodan selleks ajaks saavutada oma elu tippvormi maratonis.

,

JOOKSUPORTAAL

Fotol: Ilja Nikolajev koos pojaga. Autor Tambet Allik

USA-s varguse ohvriks langenud Laura Suur sai oma passi tagasi

Laura Suure osalemine krossijooksu EMil Sloveenias sattus tõsise kahtluse alla, sest USA-s Oaklandis trenni teinud ja sel ajal varguse ohvriks langenud eestlannalt pandi pihta ka Eesti pass. Vajaliku reisidokumendi sai ta kätte ühest kirikust, kuhu keegi selle koos jalanõudekotiga oli toonud.

,

Päev pärast tänupühi treeningul olnud Suur jättis oma arvuti, kaamera, mälupulga, rahakoti, vahetusriided, jalanõud, spordivarustuse ja passi autosse. Lõdvestusjooksu teinud eestlanna avastas, et keegi oli auto akna sisse löönud ning kottidega vehkat teinud. "Minu Euroopa reis (krossijooksu EMile Sloveeniasse) sattus väga suure kahtluse alla, kuna passiga koos varastati ka viisa ning vorm, mida USA piiri ületades täita tuleb ja on hädavajalik korduvaks riiki sisenemiseks," rääkis Laura Suur. Tal õnnestus ühendust saada treener Harry Lembergiga ja oma emaga, kes nõuga aitasid. "Tol õhtul torgatas mulle pähe idee, et kui ma suunan kogu oma energia usku, et varastel on vähekenegi südametunnistust ning nad jätavad mu passi kusagile, kus mõni inimene selle leida võiks ja mulle tagastaks," meenutas Suur läbielatut.

,

Paar päeva hiljem sai Laura Suur treenerilt telefonikõne, et keegi jättis ta passi, tühja rahakoti ja koolipäeviku jalanõude kotiga kirikusse. Järgmisel päeval sai ta need kätte.

,

JOOKSUPORTAAL

Foto: San Francisco ülikool

Hääletus: 2011. aasta parimad on Ilja Nikolajev, Evelin Talts ja Keio Kits

Jooksuportaali läbi viidud hääletamise tulemusena osutus 2011. aasta parimaks meesjooksjaks Ilja Nikolajev, kes kogus 244 häält. Nikolajev jooksis Torino maratonil Eesti tänavuse hooaja tipptulemuse 2:22.22. Järgnesid suveuniversiaadil 5000 m distantsil 4. koha saanud Tiidrek Nurme 146 ja poolmaratonis hooaja tippmargi 1:06.06 jooksnud Viljar Vallimäe 68 häälega.

,

Naisjooksjate vahel käis tasavägine rebimine ajaga 2:52.35-ga Ahvenamaa maratoni võitnud Evelin Taltsi ja 3000 m takistusjooksus Eesti rekordi 10.03,04 püstitanud Jekaterina Patjuki vahel. 2011. aasta parima naisjooksja tiitli pälvis Evelin Talts, kes kogus 155 häält Patjuki 123 hääle vastu. Eesti meister maratonis Leila Luik sai 64 häält ja Eesti meister poolmaratonis Liina Luik 22 häält.

,

Veelgi napimalt võitis parima noorjooksja tiitli noorsoo EMil 1500 m finaalis 10. koha saanud Keio Kits 108 häälega. Talle pakkus tugevat konkurentsi San Francisco ülikooli naiskonna esinumber Laura Suur (89 häält), kes jõudis universiaadil 5000 m finaali, kus sai 12. koha. Ajal, mil hääletamine juba käis, näitas Suur head minekut krossijooksu EMil. U23 klassis poole minuti jagu võitjale kaotanud Suur finišeeris 11. kohal. Euroopa võistkondlike meistrivõistluste teise liigas 3000 m takistusjooksu võitnud Kaur Kivistik kogus 51 ja 1500 m takistusjooksus Eesti juunioride rekordi 4.59,48 püstitanud Kelly Nevollihin 10 häält.

,

Siinkohal tasub tähelepanu juhtida asjaolule, et tegemist oli Jooksuportaalis läbiviidud hääletusega, mis ei pruugi ühtida ekspertide arvamusega. Jooksuportaali meeskond soovib kõigile lugejatele, koostööpartneritele, treeneritele ja jooksjatele sportlikke jõule ning uusi rekordeid saabuval 2012. aastal.

,

JOOKSUPORTAAL

Novembri Euroopa parimad on Ana Dulce Felix ja Viktor Röthlin

Euroopa Kergejõustikuliit valis novembri parimateks kergejõustiklasteks Portugali krossijooksu spetsialisti Ana Dulce Felixi (pildil) ja šveistlasest maratoonari Viktor Röthlini. Felix sai 6. novembril New Yorgi maratonil isikliku rekordiga 2:25.40 neljanda koha ja võitis kaks nädalat hiljem da Amora murdmaajooksu võistluse. Talle järgnesid paremuselt iirlanna Fionnula Britton, kes jooksis end kolmandaks 27. novembril Prantsusmaal Leffrinckouckes toimunud kõrgetasemelisel krossijooksul.

,

2010. aasta maratoni Euroopa meister Röthlin saavutas New Torgi maratonil parima eurooplasena 11 . koha ajaga 2:12.26. Šveistlase järel tuli teiseks Belgia jooksja Atelaw Bekele. Ta võitis 27. novembril Belgias Roselaris krossijooksu.

,

JOOKSUPORTAAL

Foto: European Athletics

Mo Farah teeb hooaja avastardi Glasgows

5000 meetri jooksu maailmameister ja Euroopa meister Suurbritanniat esindav Somaalia päritolu Mo Farah teeb järgmise hooaja avastardi 28. jaanuaril Šotimaal Glasgows Kelvin Hallis, kus võistleb 1500 meetri distantsil. Lisaks Briti jooksjatele osalevad seal USA, Saksamaa ja Venemaa esindajad. Samas kohas püstitas Farah 2009. aastal 3000 meetris Suurbritannia rekordi. "Suurepärane on võistelda kohe aasta algul," ütles 28-aastane Mo Farah, kes on tänavuse hooaja peaeesmärgiks seadnud Londoni olümpial võistelda nii 5000 meetri kui ka 10 000 meetri distantsil.

,

Praegu harjutab Farah USA endise pikamaajooksja Alberto Salazari juhendamisel USA-s Vaikse ookeani rannikul asuvas Oregoni osariigis Portlandi linnas. Salazar võitis aastatel 1980-1982 kolm korda järjest New Yorgi maratoni. Salazar jäi suurvõistlustel medalita, sest alates 1983. aastast kimbutas teda astma. "Treenime kõvasti. Ma püüan eelolevale suvele mitte praegu mõelda ja üritan võtta kõike samm-sammult ning tahan 2012. aastal igal võistlusel anda oma parima," lausus Farah.

,

JOOKSUPORTAAL

Foto: mofarah.com

Üheksakordne Euroopa meister minestas dopingukontrollis

Sloveenias Velenjes murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustel 33. koha saanud Tiidrek Nurme sattus dopingukontrollis kokku üheksakordse Euroopa meistri ukrainlase Sergei Lebediga, kes vereproovi võtmise ajal minestas. Päev enne võistlust, hommikul kell 6.50 koputas Tiidrek Nurme uksele dopingukütt. Nurme riietus ja läks dopinguproovi. Koos temaga läks sinna ka krossijooksu üheksakordne Euroopa meister ukrainlane Sergei Lebed. Kuna dopinguproovi ruumi siseneb üks sportlane korraga, lubas eestlane Lebedil esimesena minna. “Poole tunni pärast väljusid ruumist jooksusammul kaks inimest, kes kiirustasid vee järgi. Jõudsin vaid korra silmi pilgutada, kui need kaks ametnikku olid täidetud veeklaasiga tagasi,” kirjeldas Nurme olukorda oma blogis.

,

Eesti jooksja muutus kärsituks, sest möödus teinegi pool tundi, kuigi tavaliselt võtab vereproovi andmine aega 15 minutit. Lõpuks väljus Sergei Lebed dopinguruumist. “Küsisin ärevate arstide käest, mis juhtus. Nad väitsid, et Lebed minestas verd nähes ja pidid teda turgutama, et saaks proovi võtta,” lausus Nurme.

.

Järgmisel päeval toimunud võistlusel 14. kohal olnud Lebed katkestamise tõttu finišisse ei jõudnud. Ta jättis jooksu pooleli, kui suutis 9,8 km pikkusest distantsist läbida 7,5 kilomeetrit.

,

JOOKSUPORTAAL

Foto: atleticats.com

Kristo Reinsalu võitis kolmandat korda vana-aasta heategevusmaratoni

Stamina Arcotransport Tiimi jooksja Kristo Reinsalu võitis täna Tallinnas Rocca al Mares 9. vana-aasta heategevusjooksu raames toimunud maratoni ajaga 2:43.48, mis on ka uus rajarekord. Kui mullu tuli jooksjatel taluda -12kraadist pakast ja lumist rada, siis seekord kulges maraton plusskraadidega ning kerges vihmas. Möödunud aastal ja 2008. aastal võidu noppinud Reinsalu ei andnud konkurentidele mingisugust võimalust ning juhtis maratoni algusest peale. Esimesed viis kilomeetrit suutis temaga enam-vähem koos joosta mulluse teise koha omanik Ravšan Balgabajev. Järgmise 6,2 km ringiga kärises meeste vahe poolele minutile, kasvades iga ringiga veelgi. Lõpuks kaotas Balgabajev võitjale ligi 4 minutit, saades ajaga 2:47.37 teise koha. Kolmandana lõpetanud Stamina jooksja Allan Jaaska kaotas Balgabajevile pea 10 minutiga, finišeerides ajaga 2:57.33.

,

Kristo Reinsalu ütles Jooksuportaalile, et võrreldes mullusega oli joosta küll kergem, aga 3/4 distantsist vaevles ta kõhuprobleemide käes. "Sõin hommikul vist midagi valesti või mängis oma osa niiske ja ikkagi suhteliselt jahe ilm," lausus Reinsalu, kes pidas vana-aasta maratoni tavaliseks veidi pikemaks pühapäevaseks pika otsa trenniks. "Viimasel ringil proovisin joosta veidi kiiremini, aga lihased olid juba külmast kanged ja enam nii hästi ei töötanud. Sellist lõpuaega ma ei oodanud. Ei arvanud, et tugevate trennide vahel võib niimoodi muuseas une pealt joosta," rääkis Reinsalu. "Teise koha omanik sundis muidugi ka jooksma. Ta tegi väga hea jooksu. Kui ta jooksu rohkem harjutaks, siis ta võiks ehk samuti murda edaspidi vähemalt 2:40 piiri," arvas võitja.

,

Naiste parimana saavutas esikoha üldjärjestuses 16. koha saanud Olga Andrejeva (Stamina Arcotransport Tiim) ajaga 3:14.05. Talle järgnesid Mari Boikov 3:37.53-ga ja Ruth Kalda 3:42.56-ga.

Maratoni tulemused

6,2 kilomeetri pikkuse jooksu võitis Stamina Arcotransport Tiimi esindaja Roman Fosti (pildil) ajaga 19.16. Talle kaotas ühe sekundiga Viljar Vallimäe (Sportkeskus.ee). Kolmanda koha sai Vallimäe klubikaaslane Martin Simpson 20.26-ga. Naiste parimaks osutus üldjärjestuses 12. kohal finišeerinud Evelin Talts (Stamina Arcotransport Tiim) ajaga 22.40. Õrnema soo esindajatest sai teise koha Evelin Taltsi klubikaaslane Merill Mägi 24.40-ga. Kolmas koht kuulus Egle Uljasele ajaga 25.22.

6,2 km jooksu tulemused

,

JOOKSUPORTAAL

Fotod: Mallor Malmre ja Hans Üürike

Staieri Jõulujooksu võitis Raido Mitt

Täna toimunud VAK Staieri korraldatud 21. Jõulujooks osutus osalejatele tugevas lörtsisajus eriti raskeks, kuna nähtavus oli kohati väga kesine ja rada pehme. Hoolimata sellest kogunes Viljandis jooksjaid kokku starti 37. Esimesena jõudis 9,8 kilomeetri pikkuselt distantsilt Loodi Raido Mitt orienteerumisklubist Kobras ajaga 35.40. Teisena 5 sekundit hiljem Võru mees Ivar Ivanov. Parima viljandlasena ületas finišijoone Raivo Nõmm Staierist ajaga 36.10.

,

21. Jõulujooksu tulemused

Jooksu pildid

,

VAK STAIER/JOOKSUPORTAAL

Foto stardist. Autor Kristjan Vares

Cris Poll jõudis tänavusel hooajal oma teise 100 kilomeetri jooksuni

Kadrinast pärit noormees Cris Poll jõudis sel hooajal oma teise 100 km jooksu Haanja 100 finišini.

Kust tuli mõte sellisel võistlusel osaleda?

Juba ammu kiskus mind miski ultrajooksu poole. Võibolla ka see, et võistlustel kiiremad vennad eest ära jooksid, aga kui joosta oleks 100-150 km, siis nad enam nii kiiresti ehk ei jookseks. Pärast elu esimest maratoni, mille jooksin 17aastaselt talvisel Dnb Nordpanga heategevusmaratonil, oli asi selge. Ma tahan midagi enamat proovida! Mul oli õnne, kuna leidsin artikli Eesti Päevalehest, kus kirjutati jooksumehest, kes lippab meelsasti ka südaöises pimeduses. Aivar Luud, kes on osalenud Kreekas maailmakuulsal ultrajooksul Spartathlon (246 km, Ateenast Spartasse) neljal korral, kahel neist lõpetanud. Aivar vastas minu küsimusele, kas ta oleks nõus aitama, positiivselt. Idee just sellele võistlusele minna tuli kergelt.

Mis oli distantsi kõige raskem osa?

Seekord otseselt väga rasket punkti ei olnudki. Usun, et kusagil 11. ringil, kui joostud oli 73,26 km (15 ringi kokku). 4 ringi enne lõppu olin veel 10. kohal. Lõpetasin kuuendana.

Kas katkestamise mõtteid ka tekkis?

Mitte kordagi ei mõelnud, et võiks katkestada.

Kui palju jooksjaid osales? Sellel aastal 86, möödunud aastal 73. Tänavu läbis 100 km kokku 34 sportlast.

Mida öelda ettevõtmise korraldusliku poole kohta?

Ürituse korraldus oli väga hea. Rada osutus paremaks ja kuivemaks, kui eelmisel aastal. Ka toidulaualt sai kõik vajaliku kätte. Toitlustuspunkt asus stardi-finiši alas, kust iga 6,66 km tagant läbi joosti. Samuti ringi keskel, pärast 3 kilomeetrit, oli lisaks üks joogipunkt.

Kuidas sa pikamaajooksu juurde jõudsid?

Minu puhul piisas pikamaajooksu pisiku saamiseks kahest jooksust. Esimeseks korralikuks jooksutreeninguks saan pidada rohkem kui viie aasta tagust metsajooksu, kus proovisin sugulase järel joosta, kui ta tegi oma 10 km metsaringi. Hakkama sain! See tunne oli vapustav. Väga palju on mõjutanud minu sporditegemisi Kadrina Keskkool, Kadrina vallavalitsus, kooliaegsed kehalise kasvatuse õpetajad, treenerid ning kindlasti ka maadlustreener Valeri Pormann. Kui mul ei oleks olnud selliseid võimalusi nagu Kadrinas, siis ei oleks ma seal, kus praegu olen. Treener Pormannil on suur panus ka minu füüsise vormimisel.

Mis on sinu enda jaoks kõige tähtsam saavutus olnud?

Nüüdseks olen läbinud 3 ultrajooksu (100 km või enam) ja 7 maratoni. Kahel korral Haanja 100 Jala. Augustis osalesin oma koduklubi korraldatut ultrajooksul Laulasmaa Ultrajooks, kus läbisin 126 kilomeetrit 168st. Siiani kõige olulisemaks saavutuseks pean Eesti meistritiitlit juunioride 4x1500 m teatejooksus, mis jääb küll mitme aasta taha. Kaalukad on ka Tallinna maratonil saavutatud isiklik rekord 3:11 ning ka Haanja 100 Jala aeg 10:23.

Millised on su edasised plaanid?

Haanja 100 Jala üritusega sai sellele hooajale punkt pandud. Hooaeg ise oli küllaltki keeruline ja väga tagasihoidlik, kuna ajateenistuses ei saanud päris nii treenida, nagu oleksin tahtnud. Kuigi ei saa öelda, et kaitseväes üldse treenida ei saa. Juunis jalalaba pealt opereeritud luukasvis on pikemat aega seganud korralikku treenimist. Vaatamata kõigele, ka arstide soovitustele, loobumise mõtteid mul küll ei ole. Kui arst ütles mulle, et ära jookse enam, mõtlesin ma, et see on sama hea kui öelda, et ära hinga enam! Kindlasti loodan järgmistel hooaegadel rohkem võistelda ning häid tulemusi teha. Esialgu tahan läbi joosta kõik eestimaised ultrajooksud. Nii ruttu kui võimalik soovin saada 24 tunni jooksu MMi kogemust. Põhieesmärk on Spartathlon.

Kus ja kuidas treenid?

Praegusel ajal olen oma Kadrina ümberkaudsed rajad vahetanud Harku-Nõmme terviseradade vastu ning enamus oma treeningutest teen seal. Igal võimalusel kui Kadrinasse satun, jooksen mõne ringi väga koduseks saanud radadel. Treeningplaane koostades konsulteerin alati ka hea sõbra ja võistluskaaslase Aivar Luuaga.

Siinkohal tahaksin veel mainida, et ultrajooks ei ole ainult füüsiline pingutus. Väga palju on mõtlemises kinni. Suur vahe on, kui sul on joostud 70-80 km ja sul on väga raske, sa oled loobumise äärel, minna on veel mõnikümmend kilomeetrit ja siis sa mõtled, et sul on palju inimesi, kes usuvad sinusse ja hoiavad pöialt. Ilmselgelt olen mina saanud mõelda siiani ainult positiivseid mõtteid ja väga paljud on mulle alati toeks olnud ja aidanud. Ultrat ei joosta üksi, vaid koos kõigi nendega, kellel on sinusse usku.

,

DELFI/KODUKANT

Toomas Tarm hindas Eesti koondise osalemise krossijooksu EMil heaks

Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalade alarühma juht Toomas Tarm hindas Eesti koondise osalemise möödunud nädalavahetusel Sloveenias Velenjes toimunud murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustel heaks, sest aasta-aastalt on jooksjate kohad paranenud. Tarm on kindel, et Eesti kesk- ja pikamaajooks tuleb vahepealsest mõõnaseisust vaikselt välja ning järgnevatel aastatel edenevad meie jooksjate kohad tiitlivõistlustel veelgi.

,

NB! Täispikad videod Velenje EMi jooksudest asuvad siin.

.

Võistlus Velenjes osutus huvitavaks ning esindatud oli kogu Euroopa jooksjate koorekiht. Sel aastal võistles kokku ligi 500 jooksjat kuuel alal. Kõige arvukamaks osutus meesjuunioride distants 110 osalejaga. Suuremad riigid on väljas tiimidega, mis annab võistlusele palju juurde. Paralleelselt individuaalse arvestusega on sama suure tähtsusega ka võistkondlik arvestus, kuhu igalt distantsilt loetakse nelja jooksja tulemus. Maksimaalne ühe riigi jooksjate arv alal on 6. Nii mõnigi tiim tuli võistlema täisarvu jooksjatega (6x6=36 jooksjat). Võistkondlikus arvestuses osutus enamikel aladel parimaks suurte murdmaajooksu traditsioonidega Suurbritannia. Suurbritannia on ka kõigi aegade kokkuvõttes ülekaalukalt edukaim riik üle 80 kuldmedaliga (individuaalne ja võistkondlik arvestus kokku).

Krossijooksu EMi võistluste ajalugu ei ole pikk, sest algust tehti alles 1994. aastal. Algul toimusid ainult täiskasvanute jooksud, hiljem lisandusid juuniorid ning mõned aastad tagasi ka noorsooklass (U23). Ainsana on kõikidel EMidel osalenud üheksakordne Euroopa meister, murdmaajooksukuningaks kutsutav ukrainlane Sergei Lebed. Veel eelmisel aastal suutis ta 35-aastaselt võita, alistades mitmed endast staadionirajal tugevamad Lõuna-Euroopa mehed. Tänavu polnud ukrainlasel enam sellist minekut, langedes teise kümnesse ja katkestas mõned kilomeetrid enne lõppu. Seekordsel EMil osales ligi 40 riiki, st enamus Euroopa riikidest. Puudusid leedulased, Eestist veidi suurema võistkonnaga (7 jooksjat) olid kohal lätlased ja soomlased, kuid paremuselt me edestasime neid. Viimastel aastatel on Euroopas märgata Norra noorte jooksjate esilekerkimist. Norralastel õnnestuski Sloveenias võita nende jaoks väga oluline U23 meeskondlik võistlus, millele lisandus Sondre Moeni individuaalne pronksmedal. Norralaste edu taga on pühendumus, tugev ja suuremahuline treening ning hea kambavaim. Enamus parematest jäävad vanusesse 19-23 eluaastat. Tõenäoliselt lähiaastatel murravad norrakad tippu ka põhiklassis.

Euroopa jooksu tase ei ole nii nukras seisus, kui paistab MMil, OMil ja Kuldliiga etappidel. Tundes juba ette allajäämist aafriklastele ei tuldagi nendele võistlustele lahingut andma, vaid keskendutakse Euroopa võistlusteks. Kahtlemata moodustab jooksjate paremiku aafriklaste (keenlaste ja etiooplaste) ülekaal, kuid Euroopa tipptase on samuti päris tihe ning kindlasti saab hea tahtmise korral ka aafriklastele rohkem vastu hakata. Euroopa paremikuga konkureerimine on suurepäraseks väljundiks ja motivaatoriks Eesti jooksjatele, eeskätt noortele. Medalitele on veel vara mõelda, kuid taset keskmike hulgas me väikese riigina häbenema ei pea. Sportliku poole kõrval ei pea ma vähetähtsaks ka sellise võistluse sotsiaalset poolt ning võimalust suhelda teiste riikide jooksjatega.

Järgmisel aastal toimub murdmaajooksu EM Budapestis, kuhu oleks soov välja panna veidi suurem Eesti võistkond kui tänavu. Kindlasti tahaks võimaluse osaleda anda kõikidele noortele, kelle tase võistlust vähegi välja kannatab. Samuti loodan, et meie tipud leiavad motivatsiooni end ka tuleval aastal Euroopa tippkonkurentsis proovile panna. Võistluste aeg detsembri keskel ei ole küll parim tippvormis olemiseks, kuid hea planeerimise korral saab seal oma võimeid siiski realiseerida. Tuleval aastal on EMil Eesti jooksjate eesmärgiks üks esikümne koht ja paar kohta teises-kolmandas kümnes.

.

TOOMAS TARM,

Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalade alarühma juht

Fotod: atleticats.com

Jooksuportaali sõbrad saavad Ööjooksule soodsamalt

Ööjooksu ja liikumissarja „Terve Rakvere Liigub“ korraldav MTÜ Rakvere Maraton tõi möödunud suvel Ööjooksule üle paarituhande osaleja. Ööjooks osutus Rakvare tänavuse aasta teoks. Rakvere linnavalitsuse kodulehel läbiviidud netiküsitluse tulemusena osutus Ööjooks Rakvere tänavuse aasta teoks 700 hääle ehk 30 protsendiga vastanutest. Rakvere linnapäevade raames mitme tuhande rakverelase südameid võitnud Ööjooks toimub tuleva aasta 8. juunil ja hõlmab nii poolmaratoni kui 10 ja 5 km distantse. Lisaks toimuvad Mõmmi lastejooksud ja ratastoolisportlaste võistlus.

,

Jooksuportaali sõpradele on allahindluskoodiga jooksuportaal Ööjooksule registreerimine 20 protsenti soodsam. Soodusregistreerimine kestab kuni 31. detsembrini 2011. Registreerumiskoht asub siin.

,

JOOKSUPORTAAL

Kaupo Sasmin: elu parimat võistlust pole mul veel olnud

Tänavu maratonijooksus Eesti meistritiitli võitnud ja homme teekonda treeninglaagrisse Keeniasse alustav Kaupo Sasmini ütles usutluses Jooksuportaalile, et püüdleb uuel hooajal isikliku rekordi püstitamise suunas ning parimat võistlust ei ole ta elus seni veel olnud.

Kust sa pärit oled?

Pärit olen Sakust.

Kui vanalt alustasid treeningutega ja kes oli su esimene treener?

Kergejõustiku trenni läksin 11-aastaselt. Esimene treener oli Tiiu Zirnask.

Kas oled alati jooksmisega tegelenud või on ka mõni muu spordiala sind

köitnud?

Kooliajal käisin ka korvpalli trennis.

Kes on sinu praegune treener ja millised eesmärgid olete treeneriga endale seadnud järgmiseks hooajaks?

Praegune treener on Ahto Tatter. Põhieesmärk on terve olla, siis peaksid ka tulemused paranema.

Kus kulgevad peamised sinu treeningud? Mitu korda päevas-nädalas treenid ja millega tegeled vabal ajal?

Põhilised harjutan Tallinnas Nõmmel. Treenin enamasti seitse päeva nädalas ja tavaliselt kaks korda päevas. Puhkepäeval on üks trenn. Vaba aega väga palju ei ole, aga kui on, siis teen igasuguseid asju.

Üllatasid sel aastal kõiki jooksuhuvilisi, kui saavutasid ajaga 2:28.04 Tallinna maratonil 6. koha ja võitsid Eesti meistrivõistluste arvestuses kuldmedali. Kas võit tuli ka sulle endale üllatusena?

Ei tulnud, sest eelmisel aastal sain samal võistlusel teise koha. Pärast seda seadsime treeneriga eesmärgiks sel aastal võita.

Mida pead tähtsamaks, kas joostud aega või Eesti meistrivõistluste esikohta?

Eesti meistrivõistluste esikohta pean tähtsamaks, sest joostud aeg midagi erilist ei ole.

Tulemus 2:28.04 annab sulle hooaja edetabelis suurüllataja Ilja Nikolajevi (2:22.22), klubikaaslase Taivo Püi (2:24.19) ja Viljar Vallimäe (2:25.44) järel neljanda koha. Kas oled oma hooajaga rahul ja kas sind üllatas Ilja Nikolajevi tulemus, mille ta jooksis 13. novembril Torino maratonil?

Väga ma endaga rahul ei ole, sest kõike seatud eesmärke ei täitnud. Ilja tulemus mind eriti ei üllatanud, sest ta oli terve hooaaja hea.

Sinu maratoni tulemus annab lootust joosta järgmisel hooajal veelgi parem aeg. Kas oled sihikule võtnud mõne tiitlivõistluste normi täitmise?

Plaanis on järgmisel hooajal isiklikku rekordit parandada, aga tiitlivõistluste normist ma veel ei mõtle.

Kus ja millal jooksed oma järgmise maratoni?

Järgmise aasta aprillis, aga kohta veel ei tea.

Sinu tulemuste areng on sel aastal samm-sammult paranenud pikematel distantsidel. Kas oled ise selleks midagi teistmoodi teinud, kui varasematel hooaegadel?

Eks mahud ole tõusnud. Sel hooajal ei saanud väga palju teisiti teha, sest pidevalt oli tervisega probleeme.

Mis on sinu arvates siiani olnud su parim võistlus?

Parimat pole olnudki, igal võistlusel saaks midagi veel paremini teha.

Kuulud Eesti maratonitiimi. Kas maratonitiimil on hooajal 2011/2012 plaanis korraldada mõni laager väljaspool Eestit?

Märtsis Itaalias

Kas sinu arvates on Eesti pikamaajooksu tase ikka veel madalseisus või on juba tõusuteel?

Pole väga statistikasse süvenenud ja ei oska neid protsente öelda, et mis aastakümnel keskmine tase parem oli ja millal kehvem.

Keda pead oma suurimaks konkurendiks?

Kõiki, kes on “suured”.

Kes on sinu iidol või lemmiksportlane?

Chuck Norris

Homme sõidab Kaupo Sasmin treeninglaagrisse Keeniasse Itenisse, kus teda ootavad ees juba õed Luiged. Enne jõule saabub sinna ka Tiidrek Nurme. Kaupo laager kestab kuni veebruari alguseni.

,

KRISTJAN VARES, Jooksuportaali toimetaja

Fotol: Kaupo Sasmin (keskel) Eesti meistrina maratonijooksu autasustamisel. Autor Kristjan Vares

Paula Radcliffe püstitas Monacos 10 kilomeetri jooksu rajarekordi

Maratoni maailmarekordiomanik ja hiljuti Londoni olümpiaks Suurbritannia koondisesse kinnitatud Paula Radcliffe, kes naasis Keenia treeninglaagrist Monacosse, osales 11. detsembril sealsel Cursa Natale 10 kilomeetri pikkusel mägisel maanteejooksul. Radcliffe võitis naistest jooksu ajaga 32.05, ületades varasema rajarekordi ligi minutiga. Britti edestasid üldarvestuses vaid kolm meest. Üldvõidu võttis Omar Bachir ajaga 31.05. Talle järgnesid Nicolas Bekker 31.34-ga ja Kais Adli 31.59-ga. Kokku lõpetas võistluse 1454 jooksjat.

,

"Treeningud ei ole Keenias just ajakohased, kuna sealsed teerajad ja maanteed muutuvad vihmaste ilmadega poriseks. Vaatamata sellele, on harjutamine sujunud hästi," ütles Radcliffe pärast jooksu. "Kuigi ma ei tundnud end Monacos kolme tõusuga võistlusdistantsil just eriti teravalt, oli rada võrreldes Keeniaga tõeliselt kerge," lisas ta.

Tulemused

,

JOOKSUPORTAAL

Foto: IAAF

Tiidrek Nurme sai krossijooksu EMil 33. koha, Sergei Tšerepannikov 64.

Tiidrek Nurme alustas täna Sloveenias Velenjes murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustel meeste põhiklassi 9,8 km pikkust distantsi tagasihoidlikult, olles esimese kilomeetri (vaheaeg 3.16) järel 76 startinu seas 43. kohal. Sergei Tšerepannikov asus sel hetkel 67. kohal. Kui läbitud oli 4 kilomeetrit, jätkas Nurme võistlust 38. kohal (vaheaeg 12.08) ja Tšerepannikov 64. kohal (vaehaeg 12.34). Poolteist kilomeetrit hiljem jooksid mõlemad koha võrra paremal positsioonil. Kui läbida jäi veel 500 meetrit, asus Nurme 35. kohal ja Tšerepannikov 64. kohal. Viimaste meetritega parandas Tiidrek Nurme oma positsiooni paari võrra ning lõpetas jooksu 33. kohal ajaga 30.15. Sergei Tšerepannikov kohta ei parandanud ja sai 64. koha ajaga 32.31.

,

"Hindaksin tulemust keskpäraseks. Distantsil olid häirivateks faktoriteks diafragma valud, mis segasid hingamist, sääre krambid ning külm ilm. Kuna see võistlus ei olnud olulise tähtsusega, siis olen saavutatuga rahul," märkis Nurme.

,

Treener Harry Lembergi sõnul plaanis ta Tiidrekuga krossis kilomeetri ajaks 3.00 kilomeetri kohta. "Ta jooksis 3.02-ga, mis on igati hea näitaja pärast pingelist Keenia keskmäestikulaagrit. Viimases laagris oli Tiidrek hädas lihastega ja ka tänase jooksu ajal oli sääred "paksud", kuid nagu ta ütles tuli hapnikku hästi peale ning funktsionaalselt oli seis hea," rääkis Lemberg Jooksuportaalile.

,

Euroopa meistritiitli võitis Tiidrek Nurmest minuti kiirem olnud Belgia jooksja Atelaw Yeshetela Bekele ajaga 29.15. Hõbemedalile spurtis end hispaanlane Ayad Lamdassem ajaga 29.20. Sekundiga kaotas talle portugallane Jose Rocha. Poolel maal 14. kohal olnud üheksakordne krossijooksu Euroopa meister ukrainlane Sergei Lebid katkestas.

Tulemused

,

JOOKSUPORTAAL

Foto: EKJL/mumm.ee

Jekaterina Patjuk sai krossijooksu EMil 37. koha

Jekaterina Patjuk alustas täna Sloveenias Velenjes krossijooksu Euroopa meistrivõistlustel naiste 8,1 km pikkusel põhidistantsil lootustandvalt, olles 500 meetri järel 11. kohal (aeg 1.47). Kokku alustas jooksu 53 naist. Pärast 2000 m läbimist oli Patjuk 29. kohal (vaheaeg 6.50) ja 5000 m (vaheaeg 17.20) järel 36. kohal. Esikolmik jõudis sellesse vaheajapunkti üle minuti kiiremini. Kui joosta jäi veel üks 1500 meetri pikkune ring asus Patjuk 37. kohal, kuhu ta platseerus ka finišis täpselt 28 minutiga.

,

"Patjuki keskmine kilomeetri aeg oli 3.29, mis pole paha. Sellised võistlused toovad ettevalmistusse head vaheldust ja on organismile vajalikud, lisaks annavad hea ülevaate hetkeseisust. Et Euroopa krossil eesotsas olla, oleks vaja paar tugevat krossijooksu võistlust enne seda. Nii Patjukile kui Tiidrek Nurmele oli krossijooksu võistlus ettevalmistusperioodi üheks osaks, mitte aga eesmärgiks omaette," sõnas treener Harry Lemberg.

,

Euroopa meistritiitli võitis iirlanna Fionnula Britton ajaga 25.55. Hõbemedalile tuli portugallanna Dulce Felix 26.02-ga ja pronksmedalile Briti jooksja Gemma Steel 26.04-ga.

Tulemused

,

JOOKSUPORTAAL

Korraldajate foto

Laura Suur sai krossijooksu EMil 11. koha, Andi Noot 80.

Sloveenias Velenjes täna toimunud krossijooksu Euroopameistrivõistlustel kuni 23aastaste naiste 6 km pikkusele distantsile startinud Laura Suur alustas hästi, olles esimese 1500 meetri (vaheaeg 5.13) järel 42 startinu hulgas 18. kohal. Kui läbitud sai pool võistlusmaast (vaheaeg 10.17), kerkis Laura kaks kohta, olles 16. kohal. Viimast 1500 m pikkust ringi alustas eestlanna juba 13. kohalt. Enne finišit suutis Laura veel kahest konkurendist mööduda ning lõpetas jooksu tublil 11. kohal ajaga 20.28.

,

Enne Euroopa meistrivõistlusi tehtud intervjuud Laura Suure ja San Francisco ülikooli naiskonna peatreeneriga saab vaadata siit.

,

Treener Harry Lembergi sõnul tuli Euroopasse oma head vormi realiseerima ja tegi jooksu ära, võtmata selleks liigseid riske. "Ta jooksis kindla peale ja võrdselt tüdrukutega, kelle 5000 m ajad on 15.50-16.00 piires. Sügisesed NCAA krossijooksude võistlused ja treeningud koos uute treeningpartneritega treener Helen Lehman-Wintersi grupis aitasid Laural tõusta heasse vormi. Kuigi Laura organism andis juba märku, et tahab puhkust, näitasid tema viimased kaks pikkade lõikude trenni, et vorm on Laural säilinud," ütles Lemberg Jooksuportaalile. Nüüd ootab Laurat ees puhkus, ravi ja energia kogumine 17. detsembrist kuni 17. jaanuarini keskmäestikulaagris Albuquerques.

,

Naiste U23 kaksikvõidu said Suurbritannia jooksjad. Euroopa meistriks krooniti Emma Pallant ajaga 19.57. Tema järel lõpetas teisena Naomi Taschimowitz 20.02-ga. Sekund kehvema tulemusega kuulus pronksmedal sakslannale Corinna Harrerile.

U23 naiste tulemused

.

Andi Noot startis EMil meesjuunioride 6 km pikkusele distantsile. Esimese 1500 meetri ringi järel asus Noot 110 startinu hulgas 101. kohal (vaheaeg 4.50), kuid suutis poolel maal tõusta 89. kohale (9.36). Viimast ringi alustas ta 82. kohalt ja kerkis finišijoonele jõudes veel kaks kohta, lõpetades võistluse 80. kohal ajaga 19.17.

,

"Olen oma tulemusega väga rahul. Seadsin eesmärgiks kaotada võitjale 1.30-1.50, kuid kaotasin alla 1.30,” ütles Noot Jooksuportaalile. 14. detsembril läheb ta Keeniasse, kust naaseb veebruaris, et võistelda Eesti talvistel meistrivõistlustel. Ka Nooda treener Endel Pärn pidas tulemuse puhul oluliseks kaotust võitjale. “Võitja läbis kilomeetreid 2.56-ga, Andi 3.14-ga. Arvestades, et Andi on nii vähe harjutanud, on saavutatu väga hea,” märkis Pärn. Noot jookseb rohkem 800 ja 1500 meetri distantse. “Nii pikk distants nagu 6 kilomeetrit on tema jaoks palju, aga kedagi teist ei olnud sinna saata ka,” lisas Pärn.

,

Juunioride Euroopa meistriks tuli venelane Ilgizar Safiulin ajaga 17.49. Kahe järgmise medaliomaniku väljaselgitamiseks läks vaja fotofiniši abi. Napi eduga võitis hõbemedali Suurbritannia jooksja Richard Goodman. Kolmanda koha sai venelane Vladimir Nikitin. Mõlema lõpuajaks fikseeriti 17.51.

Meesjuunioride tulemused

,

JOOKSUPORTAAL

Foto: Mike Scott

Zatopeki jooksul sündis võistluste rekord

Keenia jooksjad Emmanuel Bett ja Joyce Chepkirui (pildil) võitsid täna Austraalias Melbournis toimunud 51. Emil Zatopeki nimelise 10 000 meetri jooksu. Bett ja tema kaasmaalased Bitan Karoki ning 2008. aasta Pekingi olümpia pronksmedaliomanik Micah Kogo läbisid pool maad koos 13.56-ga. 700 meetrit enne lõppu jäi Kogo maha. Bett võitis jooksu ajaga 27.39,33, Karoki finišeeris teisena ajaga 27.40,11. Kogo sai 27.50,50-ga kolmanda koha.

,

Keenlanna Joyce Chepkirui võitis naiste jooksu ajaga 31.26,10 kärpides 0,24 sekundit 2001. aastast Susie Powerile kuulunud võistluste rekordist. Keenlanna läbis esimesed 1000 meetrit aeglaselt 3.20-ga, kuid poole maa vaheajaks kujunes tal koos kaasmaalanna Emil Chebetiga 15.54. Vihmas joostud teine pool distantsist osutus kiiremaks. Chebet sai teise koha ajaga 31.30,22. Mõlemad keenlannad täitsid võistlusega Londoni olümpiamängude 10 000 meetri A-normi. Kolmandaks ja ühtlasi Austraaila meistriks tuli sel distantsil oma debüüdi teinud Emily Brichacek.

,

JOOKSUPORTAAL

Korraldajate foto

Eesti jooksjad võistlevad pühapäeval krossijooksu EMil

Eesti krossijooksukoondis osaleb 11. detsembril Sloveenias Velenjes toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel krossijooksus. Võistlus peetakse kolmes vanuseklassis: täiskasvanud, U23 ja U20.

,

Meeste 10 km pikkusel distantsil võistlevad universiaadil Shenzhenis 5000 m 4. kohaga lõpetanud Tiidrek Nurme ja Sergei Tšerepannikov. Naiste arvestuses võistleb 8 km pikkusel distantsil tänavu 3000 m takistusjooksu Eesti rekordit parandanud Jekaterina Patjuk. Naiste noorsooklassis esindab Eestit 6 km pikkusel distantsil USAst otse Sloveeniasse suundunud Laura Suur. Meeste juunioride klassis võistleb sama pikal distantsil Eesti 3000 m juunioride edetabelis kõrgeimat kohta hoidev Andi Noot.

,

Jooksvat infot võistluste ajakava ja tulemuste kohta saab võistluste koduleheküljelt. Võistluste otseülekanne on jälgitav Euroopa Kergejõustikuliidu kodulehel. Kindlasti hoiab ka Jooksuportaal lugejaid toimuvaga kursis.

,

JOOKSUPORTAAL

Fotol: Krossijooksu raja kaart ja profiil

Prantslane Clement Thevenet võitis Antarktika maratoni ja ultrajooksu

Prantslasest investeerimispankur Clement Thevenet võitis 1. detsembril toimunud 7. Antarktika maratoni rajakerkordiga 3:47.07, juhtides võistlust algusest peale ja edestades järgmist lõpetajat ligi 50 minutiga. Prantslane parandas rajarekordit 33 minutiga. Antarktika maratoni rekord kuulus eelmisest aastast brasiillasele Bernardo Fonsecale ajaga 4:20.31. Maratoni, mis leidis aset 600 kilomeetri kaugusel lõunapoolusest, võttis tänavu -18 kraadise pakasega ette 32 jooksjat, kes kõik ka lõpetasid. Teise koha sai ameeriklane Alvin Matthews 4:38.19-ga ja kolmanda koha tema kaasmaalane Matthew Von Ertfelda 4:52.58-ga. Naistest suutis distantsi kõige kiiremini läbida Yvonne Brown Suurbritanniast ajaga 4:26.10.

,

Juba järgmisel päeval, 2. detsembril startis Clement Thevenet Antarktikas 100 km ultrajooksule, mille võitis samuti uue rajarekordiga 12:09.06. Sel korral osutus ilm karmimaks, sest termomeeter näitas -25 kraadi külma.

,

Antarktika maratoni ja ultrajooksu tulemused

,

JOOKSUPORTAAL

Korraldajate foto

IAAF muutis naiste 5000 meetri jooksu Londoni OMi norme

Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) muutis pärast maailmameistrivõistluste ja tänavuse hooaja tulemuste analüüsi kuuel kergejõustikualal Londoni olümpiamängude norme veidi nõrgemaks. Pikamaajooksu distantsidest kuulus nende alade hulka vaid naiste 5000 meetrit , mille A-norm on varasema 15.15 asemel 15.20 ja B-norm endise 15.25 asemel 15.30. Eesti naisjooksjatest ei küündi praegu keegi selle tulemuseni. Jekaterina Patjuk suudab enda arvates 5000 meetrit läbima 16 minuti algusse. Patjuki treeneri Harry Lembergi sõnul on eesmärgiks võetud 3000 meetri takistusjooksu OMi B-norm 9.48. Patjuki praegune isiklik tippmark ja ühtlasi Eesti rekord on 10.03,04, mis sündis tänavu 26. juulil Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlustel.

,

Londoni olümpiamängude meeste 5000 meetri A-norm on endiselt 13.20 ja B-norm 13.27. Eestist üritab ainsa jooksjana B-normi täita Tiidrek Nurme, kelle isiklik rekord sel distantsil on 13.31,87, mille ta jooksis 2010. aasta 16. aprillil USA-s California osariigis Walnutis.

,

JOOKSUPORTAAL

1500 meetri maailmarekordiomanik Hicham El Guerrouj Londoni olümpiastaadionit uudistamas. london2012.com

Paula Radcliffe jookseb oma viiendal olümpial maratoni

Suurbritannia olümpiakomitee teatas täna, et maratoni maailmarekordi omanik Paula Radcliffe on arvatud riigi koondisse ja võistleb järgmisel suvel Londoni olümpiamängudel, kus jookseb maratoni. 37-aastane Radcliffe pääses olümpiale tänu septembris Berliinis joostud maratonile, kus ta sai ajaga 2:23.46 kolmanda koha. OMi maratoni A-norm on 2:37. Radcliffe´i jaoks on tegemist juba viienda olümpiaga. Peale tema on Suurbritannia ajaloos viiel olümpial võistelnud odaviskaja Tessa Sanderson ja käija Chris Maddocks. Paula Radcliffe harjutab praegu koos Eesti pikamaajooksjatega Keenias Itenis.

,

Lisaks Radcliffe´le arvati veel Londoni olümpiamängudele Briti esinduskoosseisu Scott Overall ja Jaapanis elav Mara Yamauchi. Ka nemad võistlevad maratoni distantsil. 2008. aastal Pekingi OMil maratonis 6. koha saanud Yamauchi täitis Londoni olümpia normi novembris Yokohama maratonil, mille lõpetas ajaga 2:27.24. 28-aastane Scott Overall jooksis tänavu Berliinis oma esimese maratoni ja täitis kohe ka olümpiamängude meeste A-normi 2:15. Overall sai ajaga 2:10.55 viienda koha.

.

JOOKSUPORTAAL

Fotol: Paula Radcliffe Berliini maratonil. Korraldajate foto

Viljar Vallimäe sai Lissaboni maratonil kolmanda koha

Viljar Vallimäe sai 4. detsembril Portugalis Lissaboni maratonil kolmanda koha ajaga 2:25.44. Maratoni võitis portugallane Vasco Azevedo 2:22.03-ga. Maratoni debüüdi teinud Vallimäed edestas veel teisena lõpetanud ukrainlane Anatoli Aržekovski, kelle lõpuajaks fikseeriti 2:22.25. "Tulemusega võib rahule jääda. Pidin enamuse distantsist üksi jooksma, sest väike grupp läks 2-3 kilomeetril eest ära. Esimeste tempo oli minu jaoks liiga kiire," rääkis pool maad 1:10-ga läbinud Viljar Vallimäe Jooksuportaalile. Vallimäe sõnul ta rajal väsimust ei tundnud, kuid viimased neli kilomeetrit kujunesid tõususe rajaosa tõttu raskeks. "Arvan, et kui saaksin kevadel kellegagi grupis joosta, tuleb aeg parem," lausus Vallimäe. Esimest korda üritas ta maratoni joosta septembris Eesti meistrivõistluste raames Tallinnas, kuid pidi haiguse tõttu 28. kilomeetril katkestama. Toona suutis Vallimäe pool distantsist joosta 1:11-ga.

,

Vallimäe treeneri Toomas Tarmi sõnul spetsiaalselt ettevalmistust Lissaboni maratoni jaoks ei tehtud. "Otsus maratoni joosta sündis kaks nädalat enne, kuna Viljari vorm tundus hea olevat," ütles Tarm.

,

JOOKSUPORTAAL

Foto: Grete Krüger/spordifoto.ee

Philip Langat ja Abebech Afework triumfeerisid Heerenbergi maanteejooksul

Keenlane Philip Langat (pildil) ja etiooplanna Abebech Afework võitsid täna Hollandis Heerenbergis 15 kilomeetri pikkuse maanteejooksu. 21-aastasele Langatile oli see Hollandis juba teine esikoht. Kolm kuud tagasi triumfeeris ta Singelloopil Utrechtis. Heerenbergis sai keenlane võiduajaks 42.43. Tema järel lõpetas teisena etiooplane Hailu Mekonnen 42.55-ga ja kolmandana keenlane John Mwangangi 43.13-ga. Esikolmik läbis 5 kilomeetrit koos ajaga 14.23. Järgmise viie kilomeetriga raputas Langat konkurendid maha, saades 10 kilomeetri vaheajaks 28.34. Mekonnen ja Mwangangi kaotasid selles punktis talle rohkem kui 10 sekundiga.

,

Naistest võitis maanteejooksu etiooplanna Abebech Afework ajaga 49.19. Teise koha sai keenlanna Edna Kiplagat 49.42-ga. Kuus sekundit hiljem finišeeris Hollandi esindaja Hilda Kibet. Nii nagu meestegi jooksus, püsisid kolm esimest algul koos, läbides 5 kilomeetrit ajaga 16.42 ja 10 kilomeetrit ajaga 33.28. Alles viimasel kolmandikul õnnestus Afeworkil eest ära saada. Kokku lõpetas distantsi 1893 jooksjat, sealhulgas 1467 meest ja 426 naist.

,

Paremate tulemused:

Mehed

1. Philip Langat, KEN 42.34

2. Hailu Mekonnen, ETH 42.55

3. John Mwangangi, KEN 43.13

4. Samson Gezahai, ERI 43.43

5. Urige Buta, NOR 43.51

6. Mulue Andom, ERI 43.51

7. Sondre Norstrand Moen, NOR 43.52

8. Abel Kirui, KEN 44.08

9. Koen Raymaekers, NED 45.38

10. Peter Kibet, UGA 45.50

,

Naised

1. Abebech Afework, ETH 49.19

2. Edna Kiplagat, KEN 49.42

3. Hilda Kibet, NED 49.48

4. Masila Ndunge, KEN 53.02

5. Sifan Hassan, NED 53.57

6. Naomy Jepkosgei, KEN 54.58

7. Mariska Dute, NED 56.13

8. Nadja Wijenberg, NED 56.47

,

JOOKSUPORTAAL

Korraldajate foto

Fukuoka maratoni võitis keenlasest debütant Josphat Ndambiri

2007. aasta MMil 10 000 meetri finaalis viienda koha saanud keenlane Josphat Ndambiri (pildil) võitis täna Jaapanis Fukuoka maratoni ajaga 2:07.36, kusjuures tegemist oli mehe esimese maratoniga.

.

Kuigi alggselt plaanis Ndambiri tempot tõsta pärast 30 kilomeetri läbimist, jooksis ta teistel eest ära 25 kilomeetril, saades järgmise viie kilomeetri vaheajaks koguni 14.32. 35 kilomeetril (vaheaeg 1:44.39) edestas keenlane Samuel Wanijru debüütmaratoni graafikut 10 sekundiga. Nii kiire jooks kustutas Ndambirit sedavõrd, et järgmise viie kilomeetri läbimiseks kulus tal aega 15.45. Vaatamata sellele edestas ta järgmist lõpetajat üle minuti. "Kuna tegemist oli minu jaoks esimese maratoniga, siis ma ei olnud kindel, kuidas tuleks joosta. Jooksin maratoni lootuses, pääseda Keenia olümpiakoondisse," rääkis Josphat Ndambiri pärast maratoni. Kevadel tahab keenlane joosta maratoni Londonis, Rotterdamis, Pariisis või Bostonis.

.

Ndambiri järel sai teise koha tema kaasmaalane Jaapanis elav James Mwangi ajaga 2:08.38. Jaapani olümpiakoondises kindlustas omale koha kolmandana lõpetanud Yuki Kawauchi 2:09.57-ga. Parima eurooplasena saavutas venelane Dmitri Safronov 5. koha ajaga 2:11.29. Maratoni ajal näitas termomeeter +13,7 kraadi ja puhus läänetuul 2,4 m/s.

.

Esikümne tulemused:

1. Josphat Ndambiri (KEN) 2:07.36

2. James Mwangi (KEN) 2:08.38

3. Yuki Kawauchi (JPN) 2:09.57

4. Masato Imai (JPN) 2:10.32

5. Dmitri Safronov (RUS) 2:11.29

6. Kazuhiro Maeda (JPN) 2:11.46

7. Dmitri Baranovski (UKR) 2:12.08

8. Martin Dent (AUS) 2:12.23

9. Ridouane Harrouji (MAR) 2:13.40

10. Aleksei Sokolov (RUS) 2:14.00

Maratoni finišiprotokoll

.

JOOKSUPORTAAL

Foto: AgenceSHOT

Jooksuportaal valis novembri tegijaks Torino maratonil üllatanud Ilja Nikolajevi

Jooksuportaali meeskond valis üksmeelselt novembri tegijaks Ilja Nikolajevi, kes jooksis 13. novembril Torino maratonil Eesti tänavuse hooaja tipptulemuse 2:22.22, millega sai üldjärjestuses 20. koha. Kuigi paljude jaoks oli lõpuaeg üllatav, siis Ilja ise just sinna kanti joosta kavatseski. "Valmistusin spetsiaalselt selleks maratoniks. Kõik stardid, mis enne maratoni tegin, tulid kormuse pealt. Arvasin, et peagi olen valmis jooksma 2:21-2:22," rääkis Ilja Jooksuportaalile. "Kõige keerulisem on võistlusel oma vormi 100 protsenti realiseerida. Suutsin seda teha, aga tunde järgi jäi veel varu sisse," lisas ta.

.

Ilja ainsaks mureks Torinos oli, et lihased vastu peaksid. Õnneks läks kõik nii nagu ta plaanis. Enne startis mõtles Ilja, et alustab umbes 3.20 tempos ja pärast 10 kilomeetrit otsustab, kas taoline kiirus sobib või mitte. "10 kilomeetri läbimise järel tundsin, et kõik on korras ja jätkasin samas tempos. Esimeses pooles hoidsin end tagasi," ütles Ilja. Varuga alustamist tõestab seegi, et ta jooksis 30-35 kilomeetrini maratoni kõige kiirema 5 km lõigu 16.08-ga ja 30-40 kilomeetrini kõige kiirema 10 km lõigu 32.51-ga.

,

Järgmisel hooajal tahab Ilja joosta maratoni alla 2:20, poolmaratoni 1:06-ga ja 10 000 meetrit 30.10-ga.

.

JOOKSUPORTAAL

Foto: Grete Krüger

Eesti maratonitiim hakkab kasutama Adidase jooksuvarustust

Kui esimesel aastal oli Eesti maratonitiimi varustuse sponsoriks Sportland Eesti ja brändiks Nike, siis alates järgmise aasta kevadest näeb tiimi liikmeid võistlemas Adidase varustuses.

,

"Kuna tiimi laienedes ilmnes, et üle pooltel liikmetest on olemasolevad või tulevased lepingud Adidasega, siis otsustasime kogu maratonitiimi varustusemurega pöörduda Adidase poole," lausus Eesti maratonitiimi juht Toomas Tarm. Tänaseks on korralik jooksuvarustus välja valitud ning talve jooksul võtab tiim selle kasutusele. Varustusleping maratonitiimi ja Adidase vahel hõlmab võistlusriietust, kolmekihilist treeningriietust ning jalatseid. Tiimi liikmed aitavad omaltpoolt propageerida ja tutvustada maailma ühe tuntuma kaubamärgi jooksuvarustust ning anda ka tagasisidet erinevate toodete kohta.

,

"Kuigi jooksmist võib kugeda suhteliselt odavaks alaks, on kvaliteetne spordivarustus siiski kallis. Meie kliimas jooksjale hooajal vajamineva täisvarustuse hind küünib mitmetuhande euroni," ütles Tarm. Nii näiteks kulub treeningsusse maratonijooksjal vähemalt 6000 kilomeetrise aastamahu juures neli paari, lisaks veel võistlussussid. "Korralik riietus ja jooksujalatsid ei ole mitte ainult mugavuse küsimus, vaid aitab vältida ka vigastusi ning külmetushaiguseid," selgitas Tarm.

,

JOOKSUPORTAAL