21.-23. oktoobrini Pärnumaal Jõulumäel toimunud kesk- ja pikamaajooksjate treeningkogunemisel tõstis Eesti Kergejõustikuliidu kestvusjooksu alarühma juht Toomas Tarm esile keskmaajooksu taseme tõusu. “Ala tugevust näitab see, kuidas näeb välja edetabel, aga mitte see, et meil on 1-2 tippjooksjat,” ütles Tarm. Eestis on praegu 5 meest, kes võimelised jooksma 1500 m 3.45 või kiiremini. “Nad võiksid kasutada rohkem võimalust Eestis omavahel mõõtu võtta ja head tulemust joosta, selle asemel et otsida iga hinna eest võistlusi Soomes või kaugemal,” nentis Tarm.
,
Erinevalt meestest ei ole meie edukamal naiskeskmaajooksjal Liina Tšernov Eestis võisteldes piisavalt konkurentsi ja tal tuleb otsida häid võistlusi väljastpoolt Eestit. Naispikamaajooksjatest tõstis Tarm esile veel Jekaterina Patjuki, kes on aastaid olnud Eesti naispikamaajooksu liidriks. Järgmise aasta EM-ile pääsemiseks tuleb tal joosta 3000 m takistusjooksus norm 9.55.
,
Viimase 30 aasta parim seis
,
Treener ja Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi juhatuse liige Harry Lemberg märkis, et Eesti kesk- ja pikamaajooksus on viimase 25-30 aasta parim seis. Just tänu kesk – ja pikamaajooksjatele oli Eesti kergejõustikukoondis edukas võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel. Esikohad tõid Tiidrek Nurme 3000 m, Jekaterina Patjuk ja Kaur Kivistik 3000 m takistusjooksus. Jekaterina Patjuk oli veel teine 5000 m jooksus ja Laura Suur kolmas 3000 m jooksus. Kui keskmaajooksus on nooremad jooksumehed hakanud vahet vähendama Tiidrek Nurme ja Nikolai Vedehiniga, siis pikamaajooksus olukord nii hea ei ole. “Noored jooksjad peavad targalt treenima. On ju jooks kogu kergejõustiku aluseks. Treenida tuleb palju juba noorelt, kuid noorena tuleb eelkõige kiirus välja arendada, sest vanemas eas ei ole see enam sugugi nii lihtne,” rõhutas Lemberg.
,
Leila Luige poolt Tallinna maratonil joostud aeg 2:52.04 on treeneri sõnul hea, kuid mitte antud hetke lagi. “Tallinna rada on korralik, kuid mitte väga kiire, seetõttu oleks võinud Leila maratoniaeg olla alla 2:50-ne,” märkis Lemberg. Londoni olümpiamängude B norm on naistel 2:43. Ei ole sugugi võimatu, et õed Luiged võivad selleni jõuda.
,
Stamina Arcotransport Teami treener Urmas Randma, kelle grupis harjutab praegu 8 jooksjat, arvas, et talvel ei pea jooksjal olema teravat kiirust. “Tasuks teha rohkem aeroobset trenni, mis suvel mitmekordselt tagasi annab,” lausus Randma. Harry Lemberg pidas oluliseks treeningul jooksmiseks kulunud aega ja pulssi. Kilomeetreid ei ole mõttekas tema hinnangul jooksjale ette anda, sest maastikud on erinevad ja seetõttu võib ka kilomeetri läbimise kiirus olla erinev.
,
2012. aasta eesmärgid
,
2. juunil Euroopa karikavõistlused 10 000 m (Eestist 1-2 jooksjat)
27. juuni-1. juuli Euroopa meistrivõistlused Helsingis (3 jooksjat). NB! Seoses EMi-ga selgitatakse 10 000 m distantsil Eesti meistrid välja 21. juunil Tallinnas Hiiu staadionil Nõmme seeriajooksu raames.
10.-15. juuli juunioride EM Barcelonas (praegu osalejate koha pealt küsimärk)
3.-12. august Londoni olümpiamängud (ainsana lootus pääseda Tiidrek Nurmel 5000 m)
6. oktoobril Bulgaarias poolmaratoni MM (Eestist 2 jooksjat)
9. detsembril murdmaajooksu EM Budapestis (Eestist 6 jooksjat)
,
Said praktilisi oskusi
,
Kolmel päeval said noored jooksjad Jõulumäel juurde praktilisi oskusi jooksu- ja hüppeharjutuste tegemistest. Samuti ettekujutuse sellest, mida kujutab endast fartlek ning hulgaliselt teavet meie parimate kesk- ja pikamaajooksjate treening – ning võistlustegevusest. Jooksu- ja hüppeharjutusi oleks treenerite soovitusel vaja teha kaks korda nädalas. Nii mõnelgi jooksjal võttis Jõulumäel harjutuste tegemine järgmiseks päevaks reielihased valusaks.
,
“Oleme teinud selliseid hooajalõpu kogunemisi kolm aastat. Kõik osalenud on olnud rahul ning tulnud ka järgmisel korral. Kolme päevaga ei saa keegi küll oluliselt treenitumaks, küll aga kuhjaga motivatsiooni, teadmisi ja treeningindu. Loodan väga, et ka kõik ala käekäigu pärast muret tundvad treenerid leiaksid aega osaleda, sest üritusel on eelkõige sotsiaalne ning kogemuste vahetamise eesmärk,” võttis alarühma juht Toomas Tarm Jõulumäe laagri lühidalt kokku. Ta pidas Jõulumäel meeles 2011. aasta parimaid jooksjaid ning edukamaid treenereid.
,
JOOKSUPORTAAL
Fotol: Jõulumäe treeningkogunemisel osalenud jooksjad ja treenerid
11 kommentaarid:
Teoreetilised võimalused Eestit Londonis esindada on vähemalt viiel Eesti jooksjal. See oleks Eesti kergejõustiku ajaloos tähelepanuväärne aasta.
Nikolai Vedehin 1500m
Tiidrek Nurme 5000m
Jekaterina Patjuk 3000m takistusjooks
Õed Luiged maratonis
Mine sa tea, imesid võib ju juhtuda, on teisigi jooksjaid kellel tuleks silma peal hoida. On tehtud ju tublit tööd.
Jooksjate õnn on see, et treenerite kaardivägi järjest laieneb. Treenerid on naela peale pihta saanud ja õigeid otsuseid teinud.
Vabandan, aga see lause polnud tõesti kõige õigema formuleeringuga: Tiidrek on kõige reaalsem olümplane, aga LOOTUS sinna pääseda on kahtlemata teistelgi, eeldab kõva arengut, tervist ja õnnegi.Kui juba nimede peale läks, siis lisaksin siia maratonimehed Püi ja Vallimäe ning 1500 m on ka pretendente loodetavalt veel.
Toomas T.
Andke ikka õdedele aega areneda. Sel aastal tegid nad niigi kõva arenguhüppe. Juba kevadeks 2:43 peale forsseerimine võib päädida ületreeningu ja/või vigastustega. Ja sellise tulemusega pole olümpial niikuinii midagi peale hakata.
Hetkeseis:
väljavõtte kõigi aegade edetabelist:
800 m: 1. Uusorg 99, 2. Raivo Mägi 85, 3. Tölp 64, 4. Taivo Mägi 85, 5. Sokolov 86.
Praegu ei suuda keegi püsivalt joosta alla 1.50, seis 1:0 80. aastate alguse jooksumeeste kasuks.
3000 m: 1. Turb 81, 2. Nurme 11, 3. Tšernov 68...7. Uusmaa 86, 11. Misler 88, 12. Kirt 89, 17. Kits 11.
Seis 2:0 80. aastate alguse jooksumeeste kasuks.
5000 m ja 10 000 m kõigi aegade edetabelite aegu pole mõtet tänavustega võreldagi.
Järeldus: ainult 1500 m jooksu tänavuse viie parema mehe ajad lubavad väita, et (meeste) kestusjhooksu seis on viimase 25-30 aasta parim.
Aga kiidame Harryt: ta on teinud uute kestusjooksu talentide edasi arendamisel head tööd.
Elavnemisele on kaasa aidanud ka treenerid Endel Pärn, Enn Sellik, Urmas Randma, Toomas Tarm, samuti noortetreenerid, kes nende praegusi õpilasi on juhendanud.
Oma kunagiste rekorditega saanuksid ilma probleemideta olümpial osaleda Sellik, Turb, Uusmaa, Tsarski, Raivo Mägi, Ille Kukk, Sirje Eichelmann. Aga siis elasime N Liidus ja olümpial jooksis vaid Sellik.
postitas:
Andrus Nilk
Nilgilt väga hea kommentaar
Aga viimase 20 aasta parim seis on igaljuhul!
Nagu pikamajooksus ikka - kannatlikkust on vaja.
Tuleb elada olevikus ja olla tänulikud selle eest, mis on. Me ei ole võlgu ei mineviku ega tuleviku ees. Olevik on see, mis maksab.
Põhjust on kiita ikka! Müts maha abimeeeste ja poolehoidjate ees.
Jätkame samas vaimus...
Õige jutt Tiidrek!
Mida rohkem teame ja õpime eilsete jooksjate tegemistest ja saavutustest, seda suurema tõenäosusega võime olla homme paremad kui täna. Kõik on kõigega seotud, kogu aeg on algus ja lõpp.
Meie praegused tipud on praegu parimad ja mida rohkem nad meile räägivad, miks nad on nii heaks saanud ja mida peaksid veel tegema, et paremaks saada, seda suurema tõenäosusega sirgub uusi tublisid jooksjaid.
Sul on õigus Andrus. Koostöö on see, mis edasi viib. Nii väikeses riigis nagu Eesti, on iga kogemus ääretult oluline.
Kui Eesti jooksuspordis eesmärke püstitama hakata, siis üks eesmärkidest võiks olla ühise asja ajamine.
Kui hea oli suvel Euroopa riikidevahelsel karikavõistlustel võistelda. Iga võistkonna liige sai aru, et eestlased on omade poolt.
Spordi üks ülesanne on omasid kokku liita. Kui Kanter Pekingis võidutses, siis neid võidukaid külmavärinaid tundsid enamjagu eestlasi. Rõõmupisar tuli paljudel silma - oma võitis.
Me oleme väga jõulisi samme koostöö suunas teinud. Toomas Tarmi organiseeritud jooksjate laagrid ja Jooksuportaal on selles osas tublisti kaasa aidanud. Aitäh teile!
Oli vist 1991 kui Jane Salumäe tekitas Norma jooksul meeste hulgas furoori... Ilma Salumäeta ja Loskutovita väita, et pikamaajooks on 30 aasta parimas seisus??
Juunioride MM Barcelonas.*
Postitage kommentaar